Manny, manny, manny...

Manny, manny, manny...

Puhkusereis viis meid Sri Lankale – troopilisele saarele India ookeanis. Saare lummav loodus – rohelised teeistandused, riisipõllud, kookospalmisalud, rahvuspargid eksootiliste loomade ja lindudega, ning muidugi imelised rannad – kõik need meelitavad kohale rohkelt turiste. Saare üheks suurimaks probleemiks on aga vaesus. World Food Program´i andmetel on poole riigi elanikkonna päevane kaloritase alla normi, ning alatoitumine mõjutab 29% lastest. Koolides on puudus haritud õpetajatest, õppematerjalidest ja -vahenditest. Kuigi kohalikud lapsed piiravad turiste, hüüdes „Manny, manny, manny!“, ei soovitata lastele raha anda, sest siis nad loobuksid koolis käimisest. Seda teades, olime Eestist kaasa võtnud vihikuid ja värvilisi pliiatseid. Reisikotti olime pistnud ka mitu pakki Kalevi Draakoni komme. Mõned kommid sai suhu pistetud endale, kuid kaasa olid need siiski võetud jagamiseks kohalikele lastele. Meie jaoks nii lihtne asi, kui Kalevi komm, oli kohalikele lastele midagi ennenägematut ja salapärast. Ja veel see maitse – laste niigi rõõmsameelsed silmad muutusid veelgi rohkem säravamateks. Üks lihtne asi võib tuua nii palju rõõmu! Märts 2016, Sri Lanka
Kere: Canon EOS-1D Mark IV
Fookuskaugus: 24 mm
Säriaeg: 1/6400 sec
Ava: f/10
ISO: 3200














  • No Comments Yet.