Karupere. Ursus arctos

Karupere. Ursus arctos

Puhkuse viimased päevad otsustasin pühendada looduses liikumisele. Pühapäeva õhtupoolikul suundusin minu jaoks uuele ja tundmatule jahimaale, et pisut ringi kolada. Suured laiad viljapõllud vaheldusid heinapallipõldudega ja kogu see põnev maastik paikneb suure looduskaitseala serval. Olin matkanud juba mitu kilomeetrit ja jõudnud metsast välja lagedale põllule, kui märkasin minu suunas sammuvat emakaru koos kolme pojaga. Kükitasin põlvili, et loomad mind ei märkaks. Kostus esimene klõps ja emakaru ajas kõrvad kikki. Teine klõps ja vanaloom tõusis juba tagajalgadele. Peagi oli karuema mind märganud ning tundus, et karud liiguvad suunaga põllu servas olevale teele. Liikusin neile vaikselt hiilides vastu ja jäin ootama. Järgmine hetk tuligi emakaru koos poegadega oodatud kohas teele. Emakaru tõusis taas jälle püsti, et mind paremini näha. Jõudsin kiiresti mõned kaadrid teha, kui karud keerasid juba seljad ja läksid rahulikult edasi oma rada. Järgi hiilimise mõtet mul enam pähe ei tulnud. Võimas ja meeldejääv kohtumine. August 2017, Harjumaa
Kere: Canon EOS-1D Mark IV
Fookuskaugus: 600 mm
Säriaeg: 1/200 sec
Ava: f/7.1
ISO: 2000














  • No Comments Yet.